[KES] Kihnu sõnaraamat

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilm ▪ Kueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõik ▪ Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenima ▪ Tämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaeg ▪ Tüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaeg ▪ Mis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aega ▪ Lehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

ahengas <ahenga, ahengast> ahing ▪ Ahengaga angõrju sosima Ahinguga angerjaid raiuma (püüdma); Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak olnud meestel õige hea, nad saanud nii palju kalu, kui ahinguga raiuda jõudsid; Ahenga pii Ahingu hammas. Vrd västär

arutumast arutult (palju) ▪ Siis akkasid naa arutumast käümä, siäl Piälrandas olid kõik valla luõmad koos Siis hakkasid seal nii arutult palju käima, et Piälrannas olid varsti juba kõik valla loomad koos. Vrd toᵉhm

asõmõ|.riided mitm <asõmõ|riiete, asõmõ|.riidid> voodiriided ▪ Kui vähädegi võtta oli, pandi jõulus ikka uiõd asõmõriided sängü Kui vähegi võtta oli, pandi jõuluks ikka uued voodiriided sängi; Asõmõ riided olid kõik naa paelu kui asõmõsõ läks, et kaks või kolm tekki pidi ikka olõma Voodiriided olid kõik olemas, nii palju kui voodisse läks, et kaks või kolm tekki pidi ikka olema (pruudil kaasavaraks). Vrd sängü|.riided

.entus <.entusõ, .entust> hülge hingamisauk merejääs ▪ Suurõ allil põlõ nda paelu entusi Hallhülgel pole nii palju hingamisauke. Vrd .enktus; .enktüs

.iermä <.ieri, ieri> jeerima, kursist kõrvale kalduma ▪ Ei mõesta iäste rooli, lasõb nda paelu laeva ieri Ei mõista hästi roolida, laseb laeval nii palju kursist kõrvale kalduda

jada <jada ~ jaa, jada>
1. püüniserida meres ▪ Mjõtmõs jaas mutid siss, üheskohas trehväb ikka Mitmes jadas võrgud sees, kuskil ikka näkkab; Ühe jaa võrka jätsime üe põtku Ühe võrgujada jätsime ööseks merre; Mutijada Võrgujada; Õngõjada Õngejada. Vt võrgu|jada
2. peenar, vagu ▪ Meil oli mjõtu jada kuastu muas Meil oli mitu vagu kapsaid maas; Kurgi jada terven rohtos Kurgipeenar on umbrohtu täiesti täis; Saab nda paelu, et kuasta jadadõ vahed terven vett täüde Sajab nii palju, et kapsavagude vahed on päris vett täis

.juõminõ <.juõmisõ, .juõmist> jook, joogipoolis ▪ Tuaᵉr ond apu juõminõ nao kali Taar on hapu jook nagu kali; Iäd juõmist naa paelu ku kulub Head jooki [on seal] nii palju kui kulub (hästi palju); Emä andis noiga juõmist juurõ Ema andis nõuga jooki kaasa

jõlastama <jõlasta, jõlasta> ilastama, ilaseks tegema ▪ Lapsõl vist akkavad ambad tulõma, jõlastab naa paelu et Lapsel hakkavad vist hambad tulema, ilastab nii palju et (hästi palju)

jõstõ <.jõstmõ, jõstõt> iste, tool ▪ Korjoga jõstõ Seljatoega iste; Meitel põlõ nda paelu jõstmi Meil pole nii palju istmeid; Kambris ond ju viel jõstmõsi Kambris on toole veel; Kolmõ jalaga jõstmõga võib vahel pitkä kua satta Kolme jalaga istmega võib vahel pikali ka kukkuda || jõstõt .võtma istet võtma, istuma ▪ Võta'nd jõstõt kua! Võta nüüd istet ka!

.jõudma <jõoda, jõva>
1. jõudma; suutma, jaksama ▪ Mia’mtõ jõva kua üksi kõiki valmis tehä Mina ei jõua ka üksinda kõike valmis teha; Sai pitkä puhu juõsta, enäm ei jõva Sai pikalt joostud, enam ei suuda; Kantka kissi jõvab, mia ei jõva Kandku, kes jõuab, mina [enam] ei jaksa; Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai nii tugevasti maa sees, et mitte ei jaksa välja kiskuda; Tämä'mte jõodõ nda paelu tüed tehä, kui Mari tahtõ Ta ei jõudvat nii palju tööd teha, kui Mari tahtvat
2. (ajaliselt) tulema, saabuma ▪ Ei jõvass praami piäle Ei jõudnud praamile; Praam jõudis iäre Praam jõudis [kai] äärde; Kui Tjakulao sadama jõvamõ, nääme viel Vahtrat ning Taput Kui Täkulaiu sadamasse jõuame, näeme veel Vahtrat ja Taput; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl, kui aeg ühekorra sjõnnamualõ jõudis Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haual, kui aeg ükskord sinnamaale jõudis (kui kord aeg käes) || .järge .jõudma järele jõudma ▪ Katsumõ testele järge jõoda Üritame teistele järele jõuda
3. edenema; saavutama; ▪ Suurõ tüegä võib kaugõlõ vällä jõoda Suure tööga võib kaugele jõuda (palju saavutada); Kussõ me ühekorra vällä jõvamõ oma eluga Kuhu me ükskord välja jõuame oma eluga

kallis|selts <kallis|selsi, kallis|.seltsi> punasepõhjaline sitsirätik ▪ Kallisselsid ond tsaari aegas Venemual tehtüd Punasepõhjalised sitsirätikud on tsaariajal Venemaal tehtud; Naesõd, rätikud piäs, mõnõl kallisselsid, mõnõl nierulisõd – otsõ nähä, et tähtsä päevä päräst kjõrstust vällä võetud Naised, rätikud peas, mõnel punasepõhjalised sitsirätikud, mõnel neerumustrilised – kohe näha, et tähtsa päeva tõttu kirstust välja võetud || kallis|.seltsi kallimat sorti ▪ Sellepäräst sie kallisseltsi, sie ju osteti ning ju siis naa paelu kallim oli Sellepärast on see [sitsiriie] kallisseltsi, et see ju osteti ja ju siis oli nii palju kallim (kui omatehtud riie)

kana|kuᵉll <kana|kulli, kana|.kulli>
1. kull (Falconiformes) ▪ Kanakuᵉlla neid ond nda paelu et, kissi neid tunnõb Kulle neid on nii palju, et kes neid tunneb; Kõik teesed, kissi maᵉssakatõ jaos ond kullid, ond kihnlastõl kanakullid Kõik teised [linnud], kes mandriinimeste jaoks on kullid, on kihnlastel kanakullid
2. kassi|.piägä kana|kuᵉll öökull, kakk (Strigiformes) ▪ Mia nägi üese õuõs kassipiägä kanakulli Ma nägin öösel õues öökulli

kere <kere, keret>
1. keha; kere ▪ Oja oma pühä kere, ku ma su siält käde sua Hoia oma püha kere, kui ma su sealt kätte saan (hoia oma nahk) || piltl kõht ▪ Umikust suaᵉt süemätä, kere juba üsä õõnõs Hommikust saati söömata, kõht on juba üsna õõnes (kere hele); Ää süeg nda paelu värsked, varssi kere lahti Ära söö nii palju värsket, varsti kõht lahti. Vt kehä
2. eseme keskne osa; korpus ▪ Sie lae lähäb viel, kere üsä viks allõs See laev käib veel küll, korpus on veel päris tugev

kimsud-komsod mitm <.kimpse-.kompsõ, .kimpsa-.kompsa> kimpsud-kompsud, kodinad ▪ Nda paelu kimpsa-kompsa, et ait täüde Nii palju kimpse-kompse, et terve ait on täis; Umbrukad viisid sildi „Kimsud-komsod“ aeda uksõ kohta, sjõnna tuli pulmalistõl leväkoᵉtt viiä Pruutneitsid panid aida ukse kohale sildi „Kimpsud-kompsud“, sinna tuli pulmalistel leivakott viia

kjõpõr <.kjõpra, kjõpõrt> kipakas, viltune, ebakindel ▪ Nda paelu aeti puid tekki, tegi laevad kjõprass Nii palju puid laoti laevatekile, et see muutis laeva kipakaks; Mia selle kjõpra puadiga mere piäle minnä ei tohe Mina nii ebakindla paadiga merele minna ei julge. Vrd kjõpakas

kjõrp <kjõrbu, .kjõrpu> kirp ▪ Sia'ke kjõrbu süedüd ve? Kas sa oled kirbu söödud või?; Mis sie piäks tähendämä, et kjõrpa nda paelu sündüs? Mis see peaks tähendama, et nii palju on kirpe tekkinud?; Kjõrbu suurdunõ, ärjä raskunõ (mõistatus) Kirbu suurune, aga härja raskune (= tulesäde)

kobrotama <kobrotada, kobrota> kobrutama, kõvasti vahutama ▪ Siepi pandi nda paelu, et kobrotas Seepi pandi nii palju, et kobrutas

kolõ <kolõda, kolõdad>
1. kole; hirmuäratav ▪ Küll võib ikka jõlmõs kolõdi inimesi olla Küll võib ilmas ikka hirmsaid inimesi olla; Küll tuli ond üks kolõ asi Küll [kahju]tuli on üks kole asi; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kolõ oln üese Seal olnud nii palju hunte, karjunud ja ulgunud öösel mis kole
2. väga, hästi; tohutu ▪ Kolõdad muõdi aab lund maha Lund sajab hirmsat moodi (erakordselt palju); Kolõ torõ koera poeg Hästi tore koerakutsikas; Sii mätästess kolõ vjõsa ein Siin mätaste vahel on väga visa hein

kuᵉrss <kursi, .kurssi>
1. kurss; siht ▪ Ei mõesta õigõd kurssi oeda, nda paelu lasõb vänderdä Ta ei oska õiget kurssi hoida, laseb [purjekal] nii palju vänderdada; Põlõgi enäm lainõ kurssi, muedu ühed vee kuhjad Polegi enam laintel [liikumis]suunda, on lihtsalt ühed [õõtsuvad] veekuhjad. Vrd kuõᵉs
2. piltl (mingi tegevuse) siht ▪ Praegusõ kursi järge lähme riede ljõnna Praeguse kava järgi läheme reedel Pärnu

kähesemä <kähesedä, kähese>
1. kihisema, kahisema ▪ Lae lähäb sioksõ valuga, et vesi üsä käheseb rooli suapas Laev läheb sellise hooga, et vesi ahtris päris kihiseb
2. kähisema, kähinat andma ▪ Meie laulsimõ naa paelu, et iäl akkas kähesemä Me laulsime nii palju, et hääl hakkas kähisema

lahe2 <laheda, lahedad>
1. avar, lai ▪ Sia selle uasta naa paelu kasun, et uiõ vammusõ piäb abusist tükü muad lahedama tegemä Sa oled sel aastal nii palju kasvanud, et uus vammus tuleb õlgadest palju avaram teha
2. mahe, kerge ▪ Panõmõ kaol natukõ vett juurõ, siis ond lahedam Paneme kaevu juures [taarile] natuke vett juurde, siis on mahedam (juua)
3. jahe, värske ▪ Tänä üsä lahe jõlm Täna on mõnus värske ilm

.lahkõst
1. lahkelt, sõbralikult ▪ Ette lahkõst riäkis mioga Ta rääkis minuga väga lahkelt
2. kergesti, hõlpsasti ▪ Tuul andis küll lahkõst Kihnu tulla, aga nda paelu triivis lae ää, et piäss Kihnu kurssi kindi’mte Tuul lasi küll kergesti Kihnu tulla, aga nii palju triivis laeva kõrvale, et see ei pidanud Kihnu kursist kinni

laiutama <laiuta, laiuta> uus liialt ruumi võtma ▪ Mõni laiutab nda paelu, et testele jäegid enäm ruumi Mõni laiutab nii palju, et teistele ei jäägi enam ruumi

laut <laoda, .lauta; seesü .lautas ~ .lautõs>
1. loomalaut ▪ Einu üsä napist, kas võega nda paelu luõmu lauta panna Heinu üsna vähe, kas võibki nii palju loomi lauta panna (ületalve jätta); Vagu lambu mahub paelu ühte lauta (vns) Vagaseid lambaid mahub palju ühte lauta; Laut lambu täüs ning kõik jõlma ännätä (mõistatus) Laut lambaid täis ja kõik ilma sabata (= leivad ahjus) || tüdrukute suvine magamisruum (lambalaudas) ▪ Nüüd võemõ tüdrikäte oetõd tuast vällä viiä, lasõ magavad sui lautõs Nüüd võime tüdrukute voodid toast välja viia, las magavad suvel laudas. Vrd karja|laut
2. suõlatsõ laut soolase toidu ait ▪ Liha oedassõ suõlatsõ lautõs Liha hoitakse soolase [toidu] aidas

luaᵉs1 <luanõ, luant> vesine madal maa; täiskasvanud lahesopp; loik ▪ Pardid oovad Ristinä luadõs Pardid ujuvad Ristinä lahesopis; Abaja ond vee luaᵉs, muda põhjõs Abajas on lahesopp, muda põhjas; Üese nda paelu satn, et luanõd ond muas Öösel on nii palju sadanud, et loigud on maas

.lõhkma <.lõhku, lõhu>
1. (ära) lõhkuma, katki tegema ▪ Lõhkus mede tuõli ää Lõhkus meie tooli ära; Lõhkma küll kangõd, aga tegemä põlõ ühti Lõhkuma on nad küll kanged, aga midagi tegema pole ühti; Lõhksimõ Seli kivi aidu Lõhkusime Seli kiviaedu (madaraid korjates)
2. midagi intensiivselt tegema; mürgeldama ▪ Lõhub tüed tehä Lõhub tööd teha; Ää lõhkõ sedäsi Ärge niimoodi mürgeldage; Naapaelu meüräsid siäl siss ning lõhksid Nii palju möllasid seal sees ja mürgeldasid (lapsed jõulupõhkudel) || perutama ▪ Obo läks lõhkma Hobune hakkas lõhkuma

lõrõtama <lõrõta, lõrõta> vatrama, lobisema; lõhverdama ▪ Mis asja piäks nda paelu lõrõtama Miks ta peaks küll nii palju latrama; Lõrõtõs tüe edekohe ei lähä Lõhverdades ei lähe töö edasi (ei edene)

löᵉnts <lönsi, .löntsi>
1. veest tühi, lents ▪ Lae lekib nda paelu, et ei sua pumpa lönsiks Laev lekib nii palju, et ei saa pumpa tühjaks. Vrd lents
2. jõuetu, lörts ▪ Mia jäi saona laval palavas üsä lönsiks Ma jäin saunalaval palavas üsna jõuetuks

mari <marja, .marja>
1. mari ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmavõetud pihlakamarjad sünnivad süüa; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui teised || marjulõ, marjul marjule, marjul ▪ Ennemä käösime marjul Vanasti käisime marjul; Lähme rabasõ marjulõ Lähme rabasse marjule
2. kalamari ▪ Suõla aavi mari ää Soola haugi mari ära; Sai nda paelu ahuni, et kietsime üsä marju Sai nii palju ahvenaid, et koguni keetsime [ahvena]marja

.meürämä <meörätä, .meürä> möllama; vallatlema ▪ Ää lask lapsi sedäsi meörätä Ära lase lapsi niimoodi möllata; Naapaelu meüräsid siäl siss ning lõhksid Nii palju möllasid seal sees ja lõhkusid (lapsed jõulupõhkudel)

mulk <mulgu, .mulku> aiamulk, (lattidest) läbikäigukoht taras ▪ Mia assi parajutõ üle mulgu, kui päe tõusis Ma astusin parasjagu üle [aia]mulgu, kui päike tõusis; Tie'nd aalõ mulk, siis'mte põlõ nda paelu taris väräväd kuluta Tee ometi aiale mulk, siis pole vaja nii palju väravat kulutada

murõtsõma <murõtsõda, murõtsõ>
1. muretsema, muret tundma ▪ Ond siis taris naa paelu mio päräst murõtsõda? On siis vaja minu pärast nii palju muretseda?; Murõtsõti sellepäräst, kas suab pangast lainu Muretseti sellepärast, kas saab pangast laenu
2. soetama; hankima ▪ Kamba piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Kamba peale oli üks [inimene], kes kraami hankis; Mia tiä mjõtut ärimiest, kissi Kihnu ond elämise murõtsõn Mina tean mitut ärimeest, kes on [endale] Kihnu elamise soetanud

neli <neljä, .neljä> neli ▪ Neljä ruuduga pissiksed aknad oln ies et mitte naa paelu külmä sisse tulõ Nelja ruuduga väiksed aknad olnud ees, et nii palju külma sisse ei tuleks; Neli kuud oli nuõrõmaks madrusõks, siis sai sellesama laeva piäle vanõmaks madrusõks Neli kuud olin nooremaks madruseks, siis sain samale laevale vanemaks madruseks

.paksu paksult, tihedasti; (väga) palju ▪ Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kole oln üese Seal olnud nii palju hunte, [need] karjunud ja ulunud öösel mis hirmus

.petmä <.pettä, petä> petma ▪ Katsuti pettä nda paelu kui suadi – plangu tükkä pandi sisse ning Katsuti petta, nii palju kui saadi – plangutükke pandi sisse (kivisüldadesse); Kui puõlõ jutust usud, suad kua pettä Kui poole [tema] jutust usud, saad ka veel petta

.põtkma <.põtki ~ .põtku, põtki ~ põtku> põtkima, jalaga tõukama ▪ Nda paelu põtkub jalgõga Nii palju põtkib jalgadega

.raima <.raiu, raiu>
1. raiuma, tükeldama; langetama; (maha) lõikama ▪ Metsäst andatõ oksõ raiu Metsast antavat hagu raiuda; Oksad sii õuõs raimata Oksad siin õues raiumata; Sii mua mõõdu aegõs raiuti kua siht vahelõ Siin maamõõdu ajal raiuti ka [metsa]siht vahele; Piäb jälle õᵉlga raima Peab jälle õlgi lõikama (rautsiga)
2. sisse raiuma ▪ Piäb õᵉpn mies olõma, kissi maja palgi rihvä raiub Peab õppinud mees olema, kes majapalgile soone sisse raiub
3. (palkidest) ehitama ▪ Tüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil maja
4. tulerauaga tuld lööma ▪ Vanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld
5. ahinguga kalastama, lööma ▪ Raiutud angõrju sua kusagilõ müüä Ahinguga löödud angerjaid ei saa kuhugi müüa; Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel väga hea, nad said nii palju kalu, kui ahinguga lüüa jõudsid

rakõndama <rakõnda, rakõnda>
1. rahmeldama; raputama ▪ Ää ruasig sedäsi tüed rakõnda, tapad oma ää Ära rassi sedasi tööd rügada, tapad end ära; Pornolmis saemõ tuulõ juba, siis rakõndas nda paelu, et terven peksis puruks Bornholmis saime juba tuult, siis raputas [laeva] nii palju, et peksis [taglase] täiesti puruks; Juaᵉn rakõndan jälle igänes pulmõs Jaan rahmeldanud jälle kõvasti pulmas
2. (võrgulina seliste külge) kinnitama ▪ Võrgu selüse külge rakõndassõ võrgu korrad Võrgu selise külge kinnitatakse võrgulinad; Kas sa võid vana paranda, raha kandu rakõndada (rahvalaulust) Kas sa võid vana parandada, [kaela]raha kandu kinnitada
3. rakendama ▪ Rakõnda obo ratastõ ede Rakenda hobune vankri ette

.ruaᵉsma2 <.ruasi, ruasi>
1. rassima ▪ Ää ruasig sedäsi tüed rakõnda, tapad oma ää Ära rassi sedasi tööd teha, tapad end ära (tööga); Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Tede nuõrik ruasib igänes tüed tehä Teie noorik rassib palju tööd teha
2. piltl ahnitsema, (kokku) kahmima ▪ Mõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb endale nii palju, kui vähegi saab

.rummama <rummata, .rumma>
1. rühmama, rahmeldama ▪ Võrkus rumman kuri ning väle mustu Võrgus oli rahmeldanud kuri ja väle viigerhüljes
2. keerutama; kiigutama ▪ Ei tiä mis sie laps tahab, et nda paelu rüegib – egä üese rummatassõ kätkügä Ei tea, mis see laps tahab, et ta nii palju röögib – igal öösel kiigutatakse teda kätkis

ruum <ruumi, .ruumi>
1. ruum; koht ▪ Mõni laiutab nda paelu, et testele jäegid enäm ruumi Mõni laiutab nii palju, et teistele ei jäägi enam ruumi; Pulmad pieti selle laeva peremehe juurõs, kellel kõegõ suurõmad ruumid olid [Laeva]pulmad peeti selle laevaperemehe juures, kellel olid kõige suuremad ruumid
2. trümm (lastiruum laevas) ▪ Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugid sisse Oli nii suur laine, et vesi voolas trümmi luugist sisse; Laeva ruum ond sie, kus kivid sies seisid Laeva trümm on see, kus kivid sees olid (kivilaevades)

simuma <simuda, simu> (jõuga) pressima ▪ Olõnd jõlusast, ää simug naa paelut Seisa ilusasti, ära pressi nii palju

sjõbulas <sjõbula, sjõbulast> sibul ▪ Ää lõikag nda paelu sjõbulast pudrussõ Ära lõika nii palju sibulat pudru sisse; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulavarsi ka rasva sisse

suaᵉk <suagi, .suaki> saak ▪ Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel olnud väga hea, nad olid saanud nii palju kalu, kui ahinguga raiuda jõudsid; Suaᵉk ond üsä pissike, sie palga mõttõs Saak on üsna pisike palga mõttes

.sündümä <.sündü, sünnü ~ .sündü>
1. sündima; tekkima ▪ Teste lehmäle sündün kaks vassikast Naabrite lehmale sündis kaks vasikat; Ei tiä, mis sie piäks tähendämä, et kjõrpa nda paelu sündüs Ei tea, mis see peaks tähendama, et kirpe nii palju tekkis; Merest akkas tuul sündümä Mere poolt hakkas tuul tõusma
2. sündima, kõlbama, sobima ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmunud pihlakamarjad kõlbavad süüa; Läpätet vili sünnü'mte kusagilõ Kopitanud vili ei kõlba mitte kusagile; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõelast läbi See jahu muidu ei kõlba, kui aja sõelast läbi; Nied suapad sündüväd juba jalga Need saapad sobivad juba jalga
3. juhtuma ▪ Sedä asja ei tohe laska sündü Seda ei tohi lasta juhtuda

taga|kohe tagasi ▪ Vanad lehmäd olid juba naa paelu nende tiede piäl edekohe-tagakohe kõᵉmpn, et nied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Vanad lehmad olid juba nii palju nendel teedel edasi-tagasi kõmpinud, et nad paistsid teadvat, kuhu tuleb kurss võtta. Vrd taha|kohe

telekäs <telekä, telekäst ~ telekäd> uus telekas ▪ Kodo võid pitkä vädädä ning telekäst uata ning Kodus võid pikali visata ja telekat vaadata; Nda paelu seletäb, et ei lasõ miol terä telekäst uata Ta räägib nii palju, et ei lase mul üldse telekat vaadata

.telmä <.telli, telli>
1. tellima, teha laskma ▪ Üestä kaugõlõ tellitäte tehä Kuhugi kaugele tellitakse, et tehtaks (jutt Ruhnu sõlgedest); Nüüd tellitässe kangu enternetist Nüüd tellitakse kangaid internetist || paluma ▪ Tämä tahab naa paelu telli Ta tahab nii palju palumist
2. parajaks sättima, reguleerima ▪ Sioksõd püksid olid, et pitkust sai telli Sellised püksid olid, et pikkust sai reguleerida

tähendämä <tähendä, tähendä>
1. tähendama ▪ Ei tiä, mis sie piäks tähendämä, et kjõrpa nda paelu sündüs Ei tea, mis see peaks tähendama, et kirpe nii palju tekkis; Mis'se tähendägä! Mis see tähendagu! (etteheitvalt)
2. mõtet olema, tasuma, maksma ▪ Neid püksä ei tähendä enäm paegata Neid pükse ei tasu enam paigata; Sedä paljast muad ei tähendä niitä Seda paljast maad ei maksa niita

tülitämä <tülitä, tülitä> tülitama ▪ Ei tohe vanainimest naa paelu tülitä Ei tohi vanainimest nii palju tülitada

.tüütämä <.tüütä, .tüütä> tüütama ▪ Ää tüütäg mjõnd nda paelu Ära tüüta mind nii palju; Ei maksa teisi tüütä üksluistõ juttõga Ei maksa teisi tüüdata üksluiste juttudega; Ää tüütäb uõtõs Ära tüütab oodates

uᵉnt <undi, .unti; keskv undim> hunt ▪ Paks mets oln ning undid ulgn Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ning ulun mis kolõ oln üese Seal oli olnud nii palju hunte, [need olid] karjunud ja ulgunud öösel mis kole || .unti tegemä vallatust tegema ▪ Emä tegi unti Ema tegi vallatust || üleannetu ▪ Maᵉnn, ää olg undim kui teesed! Mann, ära ole üleannetum kui teised!; Uᵉnt laps Üleannetu laps. Vrd susi

.vaiknõ <.vaiksõ, .vaiksõd> vaikne; tasane ▪ Siis parandati lae nda paelu ää, et sai iä vaiksõ tuulõga siia tõua Siis parandati laev nii palju ära, et sai hea vaikse tuulega siia [Kihnu] tuua

valõtlõma <valõtlõda, valõtlõ> valetama ▪ Nied, kissi valõtlõda ei mõistõ, pidäde sia kieleotsa süemä Need, kes valetada ei oska, pidavat sea keeleotsa sööma; Valõtlõg'mtõ nda paelu Ära valeta nii palju; Ilmsi tuli miolõ valõtlõma Avalikult tuli mulle valetama

vints <vinsi, .vintsi> vints (tõstemasin) ▪ Kjõssimõ vintsegä nda paelu, et ruumi ruaed tulid piäle Kiskusime vintsidega nii palju, et trümmi raamistik (kraed) tuli pinnale; Vinsigä aalsimõ iäre Vintsiga haalasime [kai] äärde; Mia oli vintsis Ma töötasin vintsiga

vjõnsutama <vjõnsuta, vjõnsuta> vintsutama ▪ Sügüse suab meres tormaga kõegõ rohkõm vjõnsuta Sügisel saab merel tormiga kõige rohkem vintsutada; Ää vjõnsutagõ sedä last naa paelu Ärge vintsutage seda last nii palju

vähädegi vähegi; veidi ▪ Mia katsu kua vähädegi aita Ma üritan ka veidi aidata; Mõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb nii palju endale, kui vähegi saab; Mine'nd kua oni uatama kui vähädegi suad Mine nüüd ka onu vaatama, kui vähegi saad; Kui vähädegi lumi muas oli, siis käösid suaniga Kui vähegi lumi maas oli, siis käisid saaniga; Kõik süemine, mis vähädegi järge jäi, pandi põti pangissõ ning viidi õhta sigadõlõ Kõik toidujäägid pandi seasöögiämbrisse ja viidi õhtul sigadele

värä <värävä, väräväd> värav ▪ Suurõ värävä kõrvõs oli pissike jalgvärä Suure värava kõrval oli väike jalgvärav; Värä oli päräni lahti Värav oli pärani lahti; Luõmõ värä Värav loomade jaoks (karjavärav); Tie'nd aalõ mulk, siis'mte põlõ nda paelu taris väräväd kuluta Tee nüüd aiale mulk, siis pole tarvis nii palju väravat kulutada